Tavaliselt valmistub TLÜ LTI Ökoloogia keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson sel ajal ette järgmise WRC ralli ilmaprognoosi. Seoses COVID-19 levikuga on rallid edasi lükatud ja teadlasel oli aega uurida, et kas koroonaviiruse levikul on seos ka väljas valitseva ilmaga.
Autoralli maailmameistri Ott Tänaku ilmaennustaja sai inspiratsiooni 19. märtsil avaldatud artiklist, kus meteoroloog Markus Mäntykannas arutles ilma ja koroonaviiruse vaheliste võimalike seoste üle. Mäntykannas tõi välja, et koroonaviirus levib seal, kus on kuiv, +5 kraadi lähedane temperatuur ja madal õhuniiskus. Tema vaatas ainult keskmisi kliimaparameetreid, Tõnisson otsustas minna sammuke edasi ja vaadata reaalseid ilmavaatlusi nendes kohtades, kus haiguse puhangud äkiliselt kasvasid.
Kohad ja meetod
Tõnisson valis oma statistika jaoks välja kohad:
Wuhan Hiinas, kus COVID-19 alguse sai;
Daegu Lõuna Koreas, kus leidis aset järgmine nn plahvatus;
Milano, mis iseloomustab Alpide piirkonda, kus hetkel olukord väga hull;
Madriid, kus on Hispaanias kõige hullem olukord;
Brüssel, kus on ka näha olulist kasvu, vaatamata päris rangetele meetmetele;
New York, kus on olnud lausa plahvatuslik kasv;
Istanbul, kus hetkel just äkiline kasv toimumas ja mis on ka üks suur transpordisõlm.
Lisaks kasutas ta prantslaste keskkonda www.infoclimat.fr, kus oli võimalik valida nimetatud linnade lähedal mõni automaatjaam, mis registreeris olulisi ilmaparameetreid iga tunni tagant. Järgmisena võttist ta ette koroonaviiruse statistika: www.worldometers.info/coronavirus/#countries, kus valis välja nö äkilise puhangu kuupäeva. Kriteeriumiks, et juhtumeid pidi olema üle 100 ja järgneval päeval ca 2 korda rohkem kui eelneval päeval. Kuna statistika näitab, et sümptomid avalduvad keskmiselt juba 5 päeva jooksul, siis võttis Tõnisson vaatluse alla kõigepealt eelneva 7 päeva ilmaparameetrid. Ilmaparameetritest vaatas ta, milline oli ööpäeva valdav temperatuuride vahemik, päevane õhuniiskus, õhurõhk ja kuidas olid lood sademetega. Seejärel vaatas ta samu andmeid nö äkilise kasvuperioodil ja lõpuks andmeid nn kahanemise perioodil (kohtades, kus kahanemine oli toimunud).
Oma üllatuseks nägi Tõnisson, et nn puhangule eelnenud ilm oli tõesti väga sarnane. Temperatuur oli üldjuhul -5…+12 kraadi, suure osa ajast valitses kõrgrõhkkond, õhuniiskus keskpäeval langes päris madalale, sagedasti oli ilus ja päikseline ilm ja tihti oli suhteliselt vaikne tuul. Vaadates nö kasvufaasi, oli näha, et sarnane ilm jätkus enamasti kogu kasvufaasi ajal, ehk siis temperatuur oli pisut kõrgem, jäädes enamasti vahemikku +2…+15 kraadi, ilm oli enamasti suhteliselt kuiv, vaikne ja päikseline, ning õhurõhk valdavalt kõrge.
Milline ilm valitses nendes linnades, kus hakkas haigusjuhtude arv kiirelt langema?
Üldiselt jõudsin minimaalsed temperatuurid üle +10 kraadi ja päevased maksimaalsed temperatuurid tõusid juba üle +20, kohati ka üle +25 kraadi. Esines tugeva tuulega ilmasid, pilvkatet oli rohkem ja oli mitmeid tugevaid sadusid. Ehk siis võiks öelda, et ilmselt aitasid rangetele karantiinimeetmetele kaasa ka soojemad ilmad. Huvitav on siinkohal, et Lõuna-Koreas on viimasel ajal olnud jälle pisut jahedam ja seal tundub olema viiruse pidurdumine aeglasem kui Wuhanis. Eriti hästi tuli aga välja nii Istanbul kui ka New York, kus veidi enam kui nädal enne suurt puhangut läks päris külmaks, esines küll üksikuid sadusid, ent sageli oli tegu kõrgrõhualaga, ilm oli ilus ja päeval tihti õhuniiskus madal. Alpide lähistel ja Madriidis on olnud väga varieeruvad ilmad - mõned päevad on temperatuur olnud väga kõrge, siis aga jälle kukkunud, ehk siis endiselt suhteliselt soodus ilm viiruse levikuks.
Mis võib olla ilma ja viiruse puhangu vahelise seose põhjus?
Mis juhtub ilusa ilmaga, ehk kõrgrõhuala ajal meie maapinna lähedal. Esiteks, ilusa ilmaga on inimesed rohkem õues. Teiseks, kui hommikul hakkab päike paistma, hakkab päikese käes maapind kiiremini soojenema kui õhk. Eriti seal, kus on asfalt või mõni muu teekate, ehk siis see koht kus inimesed peamiselt kõnnivad. Soojem õhk on kergem ja see hakkab vaikselt ülesse tõusma. Nüüd kujutame ette inimesi seal teel jalutamas, hingamas, köhimas, nuuskamas jne. Selle tegevuse käigus piserdub õhku suures osas küll vesi, aga sellega koos ka viirus. Vihmase või pilves ilma korral langeb õhku piserdatu kiirelt maha.
Olukorras, kus maapinnalt kerkib soojem õhk, aitab ka see väike õhu liikumine neid osakesi kauem hõljumas hoida ja suurendab tõenäosust, et keegi lähedal olev inimene selle endale sisse hingab.
Meil on sel aastal olnud soe ja vihmane talv. Vahemere ääres on seevastu olnud väga ilusad ilmad, üksikute võimsate sadudega Alpides. Selle tulemusel langes öösiti mägedes temperatuur sageli -10… -20 kraadini ja mäed on sellel aastal nagu võimsad külmikud.
Hiinas läbiviidud uuringute käigus leiti, et viiruse vastupidavus väliskeskkonnas langes drastiliselt umbes +26 kraadi juures.
Teine uuring viitas sellele, et sissehingatav viirus mõjus raskemalt kui viirus, mis saadi kuskilt pinnalt ja nö limaskesta kaudu organismi jõudis.
Ühel juhul hakkas viirus kohe kopsus toimetama, teisel juhul oli organismil aega antikehade tootmiseks valmistuda, enne kui viirus lõpuks kopsu jõudis.
Erakordselt ilusad ilmad Vahemere piirkonnas on toonud tänavatele palju inimesi ja soodustanud ka viiruse õhukaudset levikut. See võib olla ka põhjus, miks Vahemere piirkonnas on nii palju raskeid juhtumeid (otse kopsu hingatud viirus).
Tõnisson järeldas andmete põhjal, viiruse levikut soosib jahedavõitu, kuiv ja tuulevaikne ilm. Vaadates prognoose, võib arvata, et ilm hakkab soosima nii Itaalia kui ka Hispaania viirusepuhangu taganemist. Ilm aga ei soosi sugugi New Yorki ja New-Jersey piirkonda, kus on jätkuvalt jahe ja soodus pinnas viiruse levikuks. Seevastu Californias, sh Los Angeleses on oluliselt soojem, niiskem ja sajusem, mis on ilmselt hoidnud viiruse kiiret levikut seni tagasi ja on abiks ka tulevikus. Tallinnas jääme paari järgmise nädalaga just nn soodsasse temperatuuri vahemikku.
Hannes Tõnissoni sõnul ei ole tegu põhjaliku teadusuuringuga ning ilmastiku mõju viiruse levikule on kindlasti palju mitmetahulisem, aga siiski tunduvad mitmed seosed olema üsna selged ja loogilised. Juba vanarahvas ütles, et kevadilm on salakaval.
Kokkuvõtteks: kui on tulemas ilus ja vaikne kevadilm, olge ka õues viibides eriti ettevaatlikud - ärge viibige ülerahvastatud kohtades ja vältige lähikontakte!
Comments